laupäev, 28. aprill 2007

Ei saa üle ega ümber rahutustest Tallinnas

Peeter Oja kommentaar toimuva kohta. Olen sama meelt.
http://www.r2.ee/klipid/peeter_oja_kommentaarid_280407.mp3

Rõõmus kevadsall




saalomoni sall lustakate lille-narmastega. Lõng nagu ikka - minu minu lemmik seitsme-venna jättiraita Novitalt.

kolmapäev, 25. aprill 2007

jätkuks veel paar traadi-pärlipusa

sinine ripats


roheline ripats


emale


minu esimene haaknõela-traadipusa


teine haaknõel :)

teisipäev, 24. aprill 2007

natuke pärleid jälle

väike traadiväänamine. inspiratsioon vanast postkaardist sinise õunaga.


lehekestega lihtne kee


lepatriinud. kellele siis triinud ei meeldiks. pisut jaanipäevane, või mis? :)

Minu armsake

Sain vanematelt peale oma koju kolimist sünnipäevaks ja kohe, kui kohtusime, tekkis omavaheline, tõeline klapp. Hea sõber, kelle juures käin kurtmas, kui mõni mure vaevab, kelle juures käin päikesepaiste üle rõõmustamas. Ma kohe tunnen, et sellel lillel on hing ja see on üsna samasugune, nagu minul :)




pühapäev, 22. aprill 2007

Arles räägib ühe ankedoodi nüüd

Mees tuleb töölt koju. Ilgelt sitt tuju on, mõtleb, et annab naisele tappa... äkki hakkab parem. Läheb tuppa ja ütleb: "olgu söök olla!". Naine katab kenasti kähku laua ära. Mees sööb. "Naine! olgu õlle teleka ees valmis!". Õlle ootab televiisori juures. Magama minek, mees kobib voodisse ja käratab : "Pane tuli kustu!". Naine kustutab tule. "Pane tuli põlema!" Naine paneb tule põlema. "Pane tuli kustu!". Naine kustutab tule. "Pane tuli põlema!" Naine paneb tule põlema. "Kustuta tuli ära!". Naine kustutab tule. "Pane tuli põlema!" Naine paneb tule põlema ja LITAKI!! saab vastu vahtimist. "Kellele sa raisk, vilgutad siin!!?" möirgab mees.


Loo moraal siis vist - loll on see, kes põhjust ei leia ...


(selgitustöö - Naine pole Katrin ja mees pole Arles.. või noh.. mitte antud naine ja mees. muidu oleme küll :)

reede, 20. aprill 2007

pärlikatsetused

väike võtmehoidja

Sini-must-hõbe

Liblikapüüdja-kee


esimene väike traadiväänamine

lähemalt

neljapäev, 19. aprill 2007

rõuge-bingo : nakkab? ei nakkab? nakkab?

kuulun selle 5% elanike hulka, kes lapsena rõugeid põdenud pole. Täna saadeti poja rühmast 3 last poole päeva pealt koju - tuulerõuged! Kokku on siis meie hoovil täpid vähemalt neljal lapsel. Kasparil (veel) mitte. täpselt pool tundi enne tööle minekut ehk siis 17.45 hakkas pisut paha. Siis juba natuke rohkem. Noorteka ukse panin lukku 19.30 ja uksele sildi : Noortekas kinni! :( Katrin haige. Olengi. Täppe ei ole aga palavik on, loodan, et see jääbki vaid palavikuks... Hirmuga mõtlen juba "arminäole".. öäää :(

Noortele - noorteka teen lahti niipea, kui terveks saan, olgu siis lihtsalt palavik, külmetus või rõuged. Näeme pea! harjutage seni jalkavõistlusteks ;)

Roosid

öeldakse, et kingiks tuuakse lilli, mille vääriline sa oled - siis mind on küll ära hellitatud. Pireparm saatis roosivahetuse käigus mulle sellise töö, mille peale mul tekkis soov oma pakk kohe postiringlusest tagasi nõuda. Imearmas romantiline kangaga kaetud karp - muidugi roosiline. Nii kena kui vähega olla annab. Ja karbi sees - arva ära ;) peen näputöö - pitsi, broderii, pärlite, litrite, paeltikandi, aplikatsioonide ja muuga kaunistatud valgetest lintidest punutud SÕRMUSEPADI! Liblikad ja roosid.. oeh.. Karbikese sisse kolisid elama valged heegeldatud kingad, sukapael, sõrmusepadi, minu "selle päeva ehted" ja kui Tartust sõrmused ka tulevad, siis needki. See on kõige tähtsam karp terves majapidamises :)
roosikarp:

selle sisu:

ja padjake lähemalt:

triibud-täpid ja muud loomad

sain paki. Teemaks triibud-täpid-ruudud ja mis ma oskan kosta! Kõik on esindatud :) esiteks ruuduline sussikott, millel paistab olevat trikimehe võimeid - nii kui ma sussikoti tööle kaasa võtsin, leidsin riiulist üles oma mitu kuud kadunud olnud töised vahetusjalatsid. Võib-olla kingad lihtsalt solvusid, et ma neid kilekotis tassisin ja nüüd nähes, et ma ikkagi hoolin, kohe kotti pugeda tahtsid :) Niisiis kott 5+! edasi tuli pakist välja peotäis kõige edevamaid üle-linna-pesulõkse - kõik Isetegijalikult triibulised. Väike mõnusa lõhnaga roheline teeküünal ja selle ümber !lepatriinudega! purgike. Triinudega küünlavaas leidis omale pesa rõdu "päikese-loojangu-vaatamise-nurgas" :) ja ega asi sellega piirdunud - pakis veel triibuliste kaladega mõnus kalavaagen ja kaart. Meie triibulised, ruuduline ja täpilised (kalade juures mullid ka ;) ), tulid Kikuliisilt/Kristelilt.

Lisaks mainin ära, et sööme üsna sageli kala ja seetõttu mõtleme üsna sageli sulle, Kikuliis ;)

asjad ühtmoodi:

asjad teistmoodi:

ja kaart:


Lõkse oli pakis rohkem aga põnn keeldus teisi "okodille" loovutamast ja mängis nendega parasjagu :)


minu tehtud triibud-täpid läksid pisi-pisile:

teisipäev, 17. aprill 2007

mittemiski ei lähe nii, nagu peaks

Sajatage mind, sajatage - on hakanud mõjuma. Kõik läheb untsu. Õunakoogiga alustades ja sokikannaga lõpetades. Ja et see pesumasina voolik ka vannist välja pidi tulema nii, et veeuputuse likvideerimist poole ööni jagus. brrggh! ma lähen kohevarsti katki. homme panen näpud mulda - äkki hakkab parem. (Lootus teadupoolest on lohutus..)

Kui ööl ja päeval pole vahet...

Algas üsna ootamatult.. lasteaia kevadpeol, õigemini selle järgselt hakkas Kasparil korraga väga halb.. 5. aprill õhtul kadus tal söögiisu ja tõusis palavik, mingiks hetkeks oli olukord juba nii kehv, et isegi vesi ei püsinud sees, kummelitee oksendas ka välja. (Selge, kõhuviirus!- turgatas pähe) aga kui "kõhuviirus" sedavõrd ägenes, et pidime kiirabi kutsuma, olin juba päris mures... Kiirabi meedikud ei osanud muud välja pakkuda - kui veel ühe päeva oksendab, läheb tilgutite alla. Ja nagu võluväel, kolmas päev küll väga kõhust lahti aga oksendanud ei olnud.. siis läks rütmi - 2 päeva oksendamist ja kolmas päev kõhulahtisus - jälle oksendamist ja jälle kõhulahtisust. Kaspar oksendas paariminutiliste vahedega ööpäevaringselt, nii käis voodipesu korduvas pesus ja poiss ise samuti öösel vannis. Päeval oli ta nii loid, et juba vaadates tuli endal pisar silma.. haiguse nimetust ei osanud arstid anda.. oligi lihtsalt seedehäired ja infektsioon.. Möödus see vaegus sama ootamatult, kui tuli 13. aprillil. Lasteaias tagasi 16.ndast. Kogu see vahepealne osa on jäänud nagu mustaks laiguks - ma ei mäleta kas ja mida ma ise samal ajal tegin... Loodan vaid, et mu lähedased ja ka ma ise seda uuesti läbi elama ei peaks.
Kaspar hakkas jälle enamvähem sööma. Mina hakkan ka inimese nägu saavutama.