Kui ma ükskord külla lähen...

sageli kutsutakse ootamatult külla. Kohe nii ootamatult, et pole aega poestki läbi lipata ja rullbiskviiti või kooki kaasa krabada. Tegin siis selliseks puhuks külakosti-ehte. kee koogi asemel kinkimine aitab kindlasti ka figuuri (viguri) jälgimisele kaasa :)

Mõni kee võib kodus ikka tagavaraks olla.. nagu postkaardidki - alati meisterdan mõne varuks.. nii igaksjuhuks, kui "sellel" hetkel tõepoolest pole mahti kleepima-lõikuma hakata.

Ja kui ma juba helmekarbi välja vedasin, valmis üks "kala-ripats"


no.. ja üks "hipikas" tuli ka :) Hipikaks kutsub neid mu ema oletades, et selliseid korrapäratuid keesid vaid hipid kannavad.. mina näen siingi mingisugust korrapära - kasvõi korrapärane korrapäratus :)

hipika värvivalik on inspireeritud sügisest ja nendest paarist päikesejänkust, kes täna pärastlõunal aknast sisse piilusid