neljapäev, 6. detsember 2007

;)

Uks läheb lahti ja sisse astub vihase olemisega abikaasa, meetrine sõrgkang käes. "aitab ükskord ometi sellest jamast!" ütleb ta ja astub minust mööda tuppa.
Kuidas käituksid sina?
Mina keksisin naeratus näol kööki ja panin kohvivee hakkama. Rõõmsalt vilet lastes segasin pannil kartuleid ja kuulasin mõnuga, kuidas kolks ja kolks ja kiunuv ragin põrandalaudu kergitas.
Paari kuu eest (ehk siis paar kuud peale abiellumist) kaotasin juukseid värvides põranda alla oma abielusõrmuse. Täna ei olnud musta ülikonda ja valget maani kleiti - täna olid tolmused töötunked ja jahune köögipõll aga hetk, kui Arles mulle sõrmuse tagasi sõrme libistas, oli veel pidulikum, kui toona altari ees. :)



Põrandale on nüüd küll vaipa vaja, sest auku põrandasse tekitada oli lihtsam, kui seda pärast lappida :D

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Nii tore :D

Anonüümne ütles ...

Õige tegu ! Õnn tuleb kindlalt kodus-sõrmes-hinges-südames hoida !
Päikest ja rõõmu teie päevadesse !
Sant.

Anonüümne ütles ...

Nii armas lugu :)